Pääsukesed

Kogu aja, ma ei tea, see on nüüd vist 5 aastat?, mil ma olen tegelenud väikest viisi fotograafiaga pole mul kunagi olnud vaja pildistada midagi nii keerulist. Okei, objekt ise oli kerge, kõike sättida oli ka kerge. Eks see polnud siis niivõrd keeruline, kui see oli raske. Ma pildistasin täna teleobjektiiviga pääsukesi ja see oli tõeline piin, sest nad ei teinud, seda mida ma tahtsin ja mu aparaat kaalus niiii palju. Alguses oli jah trillalaa-trullallaa, kuid siis ma sain ühe pildi, kus pääsuema toidab oma last ning saanud meki suhu ei suutnud ma enam fotokat käest panna. Jäin koos pojukestega toitmist ootama. Toitu oodates tegin tibukestest vähemalt 5 kaadrit, et olla veendunud, et meie rahvuslind on ikka terav. Vahepeal ma ei julgenud silma ava pealt tõsta, sest ma kartsin, et kohe kui ma positsiooni muudan tuleb emalind ja kõik mu sätted on paigast ära. Viimaks ma juba taipasin, millal toit läheneb, lind (või mõnikord linnud) hakkas(id) traadi peal sädistama ja tiibadega lehvitama. Siis ma tõstsin kohe oma aparaadi palgele ja aina tulistasin. Vahepeal sai nii siiber, et ma lihtsalt karjusin: "Tooge talle juba süüa! Kas te ei näe, et tal on kõht tühi?"Täiega huvitav oli vaadata, kuidas nii väikesel linnukesel nagu seda on suitsupääsuke, on nii suur tiiivaulatus. Imeline. Lõpus oli asi juba nii, et lisaks linnule vajasin ka mina toitu, sest ka minu lõht läks väga tühjaks. Oeh, aga lõppkokkuvõttes tulid pildid väga vinged ja ma olen rahul. Neid tuli lausa liigagi palju, nii et ma ei suuda valida. 15tk. Ma suutsin siia valida välja 4. Kuid siiski süda tilgub verd, sest nii palju höid on veel ja ma tahaks neid kõiki teie... oma 6+ lugejatega jagada. Ma ei teagi, kui palju teid tegelikult on. Kunstiliselt on mu enda lemmikud esimene ja kolmas ning see pilt, mis paremal tulbas on. Ja veel mõned, mis ma arvutisse jätsin. Peitu. Natukene (3 pilti) panin ka orkutisse.