Pärast tohutult pikka pausi olen ma viimaks tagasi.
Pakun teile väikest seeriat Annabelist, kellel ma eile külas käisin. Taaskord tekkis mul pildistades tahtmine teda kärpida (Annabelile meeldib sõna "kärpima") ja nii ma ka tegin.
Mulle endale meeldib nende piltide juures see, kuidas need kriipima jäävad, eriti kõige viimane pilt... kohe kraabib silma ja painab, kuid samas ju avaldab mõju ja kas see mitte polegi fotograafia üks tuhandetest eesmärkidest? Pakkuda vaatajale emotsionaalset pinget.
üritad vana filosoofiasoont jälle üles leida? :D
ReplyDeleteaga sa üllatad mind oma pildistamisoskusega järjekordselt ja sa kiitsid mu kohvi... sa vist meeldid mulle :O
jah, eks ta ole, kuid kes ei otsi see ei leia ka.
ReplyDeletetunne on vastastikune.